Nariloomad ja põlluneegrid

Elame nüüd orjalaagris, kohalikus backpackerite pesas, ühes toas koos nelja neegriga. Meie vahvad toakaaslased on:

1. James - jutu järgi austraallane, pärit Hong Kongist, töötabki farmides, kella kaheksast õhtul keerab tunkede, kummikute ja nokamütsiga voodisse ja alustab oma jubedat norskamist
2. Lisa - korealane, pisike pilusilmdega neiu, kes õhtuti õpib inglise keele grammatikat, sööb alati enne magamaminekut krõpsu ja magab riietega rätikute vahel
3. Itaallane (nime ei tea) - ülipikkade mustade juustega itaalia kutt, kelle punane kohver lebab keset tuba, kelle roosa patsikumm vedeleb vannitoa ukse nagil, kelle valge pitsiline kampsun vedeleb nari ääre peal ja kes lauldes dušši all käib alati peaaegu tund aega
4. Prantslane (nimi on mingi Fran... ei ole veel päris aru saanud) - prantsuse kutt, kes jõuab tuppa alati hilja, kui kõik magavad ja kukub laamendama, ei räägi peaaegu üldse.

Mudu on koht igati puhas ja kord tundub, et on majas.
Oleme nüüd ühe päeva põllul orjamas käinud (ärkama pidi 5:20, tööpäev algas 6st), istutasime lehtsalatit (10kesi umbes 35 000 taime), täna on lihased haiged kükitamisest, muudest trikkidest rääkimata. Täna hommikul lonkasime kööki ja ülejäänud päeva oleme niisaka uitanud (täna tööd ei olnudki, kuna taimed ei jõudnud farmi).

Käisime kohalikus muuseumis ja tuleb välja, et siin pidi elama ka miski Mati, kelle telefoninumbri lahke muuseumi tädike meile kallistades andis. Lubasime helistada, ehk juhtub kolkajaanis midagi põnevat.

Ahjaa, Brisbanes kohtasime ka hostelis eestlasi, natukene vestlesime ka. Nad olid ainult reisil. Aga nagu külmad ja kinnised eestlased ikka, juttu ei jätkunud kauemaks, igaüks läks oma teed.

Päikest!

Daisy ja Ats


Armsad Stanthorpe hobud

Vanast ja uuest

Jõulud möödusid meil vaikselt, käisime restoranis söömas ja külas kohalikul tuttaval, nägime esimest korda opossumeid, kes jalutasid mööda elektriliini. Jõuluvana suuski ega muud ei toonud ja Atsi sünnipäev läks ka vaikset mööda, koju tulles peame jõulud ja sünnipäeva tagant järele pidama. Ahjaa, Atsi oli esimest korda elus sünnipäev SUVEL ja meiel mõlemal olid jõulud esimest korda elus SUVEL!!!
Uue aasta võtsime vastu pangalt ilutulestikku ja nahkhiiri vaadates.
Jõuludest kuni uue aasta alguseni on siin vaikus olnud - pühad.
Ja siis vana aasta sees püüdsime Daisy juukseid ka kammida, aga kuna kamm läbi ei käinud, siis tuli juuksed maha lõigata (kuna meil korralikke kääre ei olnud, siis jaaaa, küünekääridega) ja Ats võib nüüd juuksuri ameti ka CV-sse kirja panna.
Ei pidanud enam vaikuses vastu ja rentisime auto (jälle see neetud getz!!!) ning käisime Brisbane ümbrust avastamas, tegime umbes 1000 km ringi. Linnad, mida külastasime, olid suht igavad ja tundusid väljasurnud. Täielikud väikelinnad ikka - kella 16-st on kõik suletud, isegi infopunktid. Mõned linnad osutusid siiski veidi asjalikemaks, ühes käisime isegi kinos, mis oli mudugi omaette üritus - pileti peal ega saalis ei olnud ühtegi kohanumbit, kes ees, see mees, vali ise, kuhu istuda tahad. Seest oli mudu nagu CC Plaza, film oli ka päris asjalik - I am Legend, Will Smithiga peaosas. Vähemalt midagi rõõmsat pikast päevast.
Autosõidul nägime ka paju surnud känguruusid tee peal ja mitmes kohas lendasid kakaduud sõitva auto ette ja ka nende laipu oli tee ääres.
Peale paaripäevast rännakut (ahjaa, reisi ajal sadas väga paljudes kohtades, pärast nägime uudistes, et uputused olid ka olnud seal kandis, no väga tore, et me oma getziga sellest pääsesime) jõudsime taas meie lemmikusse Brisbanesse.
Täna aga sõitsime Brisbanest kolkajaani nimega Stanthorpe, mis peaks olema vägev veinilinn, kus peaks olema suured viinamarjaistandused. Homme hakkame siis neid avastama, veine loomulikult. :) Olgu-olgu, hakkame tööd ootama hoopis, ootama seepärast, et kuna olid suured vihmad, siis pole juurikad jmloomad veel päris valmis. Ja kuna Stanthorpe asub merepinnast rohkem kui 900 m kõrgusel, on ta Queenzlandi kõige külmem koht. Meie autoreii ajal sattusime ka siia ja kuna vihma sadas, pidime lausa fliisid selga toppima. Aga hotellis, kus praegu oleme on soe...sest meil on radikas sees. :)

Mõned hüüdlaused reisilt:
ühe linna kiriku teadetetahvlile oli kirjutatud JESUS IS THE REASON OF THE SEASON
ja ühe auto tagakaasile oli kirjutatud DOGS HAVE MASTERS, CATS HAVE STAFF!

Meie siis soovime kõigile veelkord toredat uut aastat ja kohtumiseni juba sel aastal!

Eh, ja kui tervitada saab, siis me tervitaks eriti Liinet perega. :)

Daisy ja Ats
+61 0412982211 - meie Austraalia mobiilinumber